Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

2 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele.

3 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

4 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

toimub soojusülekanne. soojusülekannet ei toimu.

5 / 24

Joonisel on kujutatud

sookjuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

6 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineoskeste vastastikmõjust. aineosakeste liikumiskiirusest.

7 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

8 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele. soojuskiirgusena.

9 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

10 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

11 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. konvektsiooni. soojusjuhtivust.

12 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

soojemalt kehalt külmemale kehale. külmemalt kehalt soojemale kehale.

13 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

jagatis. vahe. summa. korrutis.

14 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine soojendamise või jahutamise tulemusena. aine oleku muutumise tulemusena.

15 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

16 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

17 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

18 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

19 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

20 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

21 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

22 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult mehaanilise töö abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil.

23 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 cal 1 kJ 1 J 1 kcal

24 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Mida tumedam on keha pind, seda

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Soojusülekanne kestab

Soojusliku tasakaalu korral

Joonisel on kujutatud

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Joonisel on kujutatud

Soojusülekandes levib siseenergia

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Aineosakeste kaugus muutub

Mida heledam on keha pind, seda

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Joonisel on kujutatud

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Mida suurem on keha pind, seda

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Keha siseenergiat saab muuta

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Õpikud

Õpiampsud