Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

2 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 kcal 1 J 1 kJ 1 cal

3 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineoskeste vastastikmõjust. aineosakeste liikumiskiirusest.

4 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

5 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

6 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. konvektsiooni. soojusjuhtivust.

7 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

vahe. korrutis. summa. jagatis.

8 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. konvektsiooni. soojusjuhtivust.

9 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

toimub soojusülekanne. soojusülekannet ei toimu.

10 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

11 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad.

12 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

13 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

14 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

15 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

16 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

17 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena.

18 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. sookjuskiirgust.

19 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine soojendamise või jahutamise tulemusena. aine oleku muutumise tulemusena.

20 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

soojemalt kehalt külmemale kehale. külmemalt kehalt soojemale kehale.

21 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

22 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele.

23 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult mehaanilise töö abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil.

24 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Mida tumedam on keha pind, seda

Joonisel on kujutatud

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Joonisel on kujutatud

Soojusliku tasakaalu korral

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Soojusülekanne kestab

Mida heledam on keha pind, seda

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Mida väiksem on keha pind, seda

Mida suurem on keha pind, seda

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Joonisel on kujutatud

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Soojusülekandes levib siseenergia

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Keha siseenergiat saab muuta

Aineosakeste kaugus muutub

Õpikud

Õpiampsud