Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine soojendamise või jahutamise tulemusena. aine oleku muutumise tulemusena.

2 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

3 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena.

4 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

5 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

6 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

7 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. soojuskiirgust. konvektsiooni.

8 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

9 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult mehaanilise töö abil. ainult soojusülekande abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil.

10 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

11 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. sookjuskiirgust.

12 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

vahe. jagatis. korrutis. summa.

13 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

14 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

soojusülekannet ei toimu. toimub soojusülekanne.

15 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

soojemalt kehalt külmemale kehale. külmemalt kehalt soojemale kehale.

16 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

17 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 kJ 1 cal 1 J 1 kcal

18 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

väheneb. suureneb.

19 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

20 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

õige. vale.

21 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. soojuskiirgust. konvektsiooni.

22 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

23 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

24 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineosakeste liikumiskiirusest. aineoskeste vastastikmõjust.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Aineosakeste kaugus muutub

Mida suurem on keha pind, seda

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Joonisel on kujutatud

Mida tumedam on keha pind, seda

Keha siseenergiat saab muuta

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Joonisel on kujutatud

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Soojusülekanne kestab

Soojusliku tasakaalu korral

Soojusülekandes levib siseenergia

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Joonisel on kujutatud

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Mida heledam on keha pind, seda

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Õpikud

Õpiampsud