Valgud on monomeersed ühendid Valgu teist järku struktuur on lineaarne ehk niitjas Valgud on anorgaanilised ühendid Nukleoproteiinid on kõik kromosoomid Valkude koostisse kuuluvate aminohapete jääkide arv võib olla suurem kui tuhat Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse primaarstruktuuriks Kõik valgud ei moodusta kolmandat või neljandat järku struktuure Vereplasma valgud on sekundaarstruktuuriga Valkude koostisse kuulub ainult 3 erinevat aminohapet Valguahela spiraali hoiavad õiges kujus vesiniksidemed Valgu kolmandat järku struktuur on kerjas ehk gloobul Kui ühinevad kaks või rohkem valguahelat, siis tekib kvaternaarstruktuur Lipiidide ühendus valkudega annab glükoproteiine Trombotsüütide valk fibrinogeen on niitjas Valkude ehitusse kuulub 20 erinevat aminohapet Kõigil valkudel on samad omadused Hemoglobiinil on neljandat järku struktuur Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgud on biopolümeerid Polüpeptiidahela keerdumine või voltumine annab valgule sekundaarstruktuuri Valgud moodustuvad ookeanivees Heeliks tähendab valgu kolmandat järku struktuuri Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks