Kõik valgud ei moodusta kolmandat või neljandat järku struktuure Polüpeptiidahela keerdumine või voltumine annab valgule sekundaarstruktuuri Valkude koostisse kuulub ainult 3 erinevat aminohapet Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse primaarstruktuuriks Heeliks tähendab valgu kolmandat järku struktuuri Valkude koostisse kuuluvate aminohapete jääkide arv võib olla suurem kui tuhat Vereplasma valgud on sekundaarstruktuuriga Valgud on biopolümeerid Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Valguahela spiraali hoiavad õiges kujus vesiniksidemed Valgud moodustuvad ookeanivees Valgu teist järku struktuur on lineaarne ehk niitjas Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgud on anorgaanilised ühendid Nukleoproteiinid on kõik kromosoomid Valgud on monomeersed ühendid Valkude ehitusse kuulub 20 erinevat aminohapet Valgu kolmandat järku struktuur on kerjas ehk gloobul Kui ühinevad kaks või rohkem valguahelat, siis tekib kvaternaarstruktuur Lipiidide ühendus valkudega annab glükoproteiine Trombotsüütide valk fibrinogeen on niitjas Hemoglobiinil on neljandat järku struktuur Kõigil valkudel on samad omadused