Raudteetransport sai alguse 1870.a. Vene keisririigi ajal, kui ehitati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudtee. Suurim liiklus toimub praegu Tallinn-Tapa lõigul, kust hargnevad liinid Narva ja Tartu suunas, mida mööda liigub Venemaal transiitkaup.

Raudteevõrgustik Eestis aastal 2009

Tulevikus ühendab Rail Baltic Eestit Euroopa kiirraudteedega. Majanduslikult on tasuv vedada ainult metsa-, ehitusmaterjali ja põlevkivi mööda raudteed.

Uus ja vana rong

Maanteetransport on võimalik tiheda teedevõrgu tõttu, mida on kokku 59 000 km.

Teedevõrgustik

Maanteed jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Riigi maanteed jaotatakse põhi- ja tugimaanteedeks, mille korrashoiuks tuleb raha riigieelarvest. Kohalikud teed on valdade teed ja linnatänavad, nende korrashoiu tagab omavalitsus. Tihedama liiklusega on Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteed, kus liigub 10 000 autot ööpäevas. Autod saabusid Eestisse 19.sajandi lõpul, bussid hakkasid sõitjaid vedama 1920.a. paiku. Bussi- ja rongisõitjate arv on vähenenud, sest elanikel on võimalik soetada isiklik auto. Meil on umbes 600 000 autot. Autostumise vältimiseks propageeritakse jalgrattaid, taanlased eelistavad jalgrattaid linnades liikumiseks.

Meretransport on hästi arenenud Eesti asendi tõttu Läänemere ääres. Oleme Venemaa jaoks tähtis transiidimaa, Paldiski, Muuga ja Sillamäe sadamad.

Muuga sadam

Reisisadamates tulevad ja lähevad kruiisilaevad, aastas liigub nende kaudu kuni 8 miljonit inimest.

Tallinna reisisadam

Eesti suuremate saarte vahelist ühendust peavad parvlaevad, mille liiklus sõltub tihti ka ilmast. 2012.a liikus mandri ja saarte vahel kokku 2 miljonit inimest. Mandri ja Saaremaa vahel toimub parvlaevaliiklus:

Samal aastal veeti Eesti sadamatest läbi 43,5 miljonit tonni kaupu. Õhutransport on teinud läbi suure muutuse, kuni 1990.a. Sai Tallinnast lennata ainult Venemaa suunas, siis praegu oleme ühendatud kõigi euroopa suurimate lennujaamadega, nt Amsterdam, London, Istanbul jne. Tallinna lennujaamale on antud meie endise presidendi Lennart Meri nimi. Kohalike lende tehakse Kärdlast, Tartust, Pärnust, kokku on Eestis 13 tsiviillennuvälja.

5 suuremat lennuvälja:

Torutransport on maagaasi viimiseks Venemaalt Värska ja Karksi kaudu Tallinnasse. Esimene gaasijuhe ehitati 1948.a, et viia põlevkivigaasi Leningradi, hiljem ka Tallinna.