Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ü-täht
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Ratsionaalavaldised
Õpime tähti. V-täht
Tundetarkus lastele. VIHA
Õpime tähti. J-täht
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Õpime tähti. Ä-täht.
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tutvus keemiaga
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!