Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. Ä-täht.
MEISTERDA! Papist kevadlill
Täis- ja kaashäälikuühend
Kell ja kellaaeg
Õpime tähti. I-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. P-täht
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime värve!
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Ratsionaalavaldised
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. R-täht
Aatomid ja molekulid
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!