Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
I ja J-i õigekiri
Lahutamine 20 piires
Tasandilised kujundid
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 10 piires
Täis- ja kaashäälikuühend
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Silbitamine algklassidele
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. Ä-täht.
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
