Elektrivool gaasides
Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida.
Olukorda, kus gaas ioniseerub välismõju toimel, nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks, kui ioniseerumine toimub välise mõjutuseta, on tegu sõltumatu gaaslahendusega. Osaliselt või täielikult ioniseeritud gaasi nimetatakse plasmaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. J-täht
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. K-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. P-täht
Sõltuvateks gaaslahendusteks on
- termoionisatsioon (kus gaasi tekivad vabad laengukandjad – elektronid ja ioonid – gaasi välisel kuumutamisel) ja
- fotoionisatsioon (kus gaasi tekivad vabad laengukandjad – elektronid ja ioonid – valguse toimel.
Kui välise mõjutaja toime lõppeb, lakkab ka elektrivool.
Sõltumatu gaaslahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile – gaasimolekulid lagunevad ioonideks ja elektronideks omavaheliste põrgete tagajärjel. Näiteks õhus tekib sõltumatu gaaslahendus kui elektrivälja tugevus on 3 MV/m.
Sõltumatuteks gaaslahendusteks on
- Sädelahendus tekib kui väline elektriväli pole võimeline tekitama gaasi vabu laengukandjaid pikema aja jooksul. Keskkonda tekib lühiajaline plasmakanal (säde, välk) ning selles tekkiv elektrivool neutraliseerib elektrivälja tekitanud erinimeliselt laetud kehad.
https://www.youtube.com/watch?v=UrdblID5as4
- Huumlahendus on sõltumatu gaaslahendus, mis tekib alandatud rõhuga gaaskeskkonnas. Gaasi rõhu langemisel teatavast piirist allapoole, tekib keskkonnas plasmakanal, mis võib täita tervet keskkonda – luminofoor- ehk päevavalguslambid (säästulambid).
- Kaarlahendus tekib olukorras, kus sõltumatu gaaslahenduse käigus eralduva energia tagajärjel elektrivälja tekitavad kehad (elektroodid) kuumenevad ning hakkavad emiteerima elektrone. Kaarlahendust kasutatakse näiteks elektrikeevitusaparaatides
- Koroonalahendus tekib tugevalt mittehomogeenses elektriväljas näiteks teraviku ja tasapinna vahel. Koroonalahendus erineb kaarlahendusest selle poolest, et siin tekib ionisatsioon ainult teraviku läheduses. Koroonalahenduseega on seletatav näiteks Püha Elmo tulede tekkimine laevamastides ja kirikutornides.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!