Eneseinduktsiooni nähtus. Induktiivpool
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus esineb alati, kui muutub juhtmekontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Mõnikord võib elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoog olla põhjustatud ka voolu muutumisest juhis endas. Nähtust, kus elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhis endas, nimetatakse eneseinduktsiooniks (ka endainduktsiooniks). Endainduktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse ekstravooluks.
Endainduktsiooni nähtus ilmneb kõige paremini induktiivpooli (ka pooli või mähist) sisaldavas vooluringis.
Pool koosneb alusest ja sellele mähitud mähisest. Alusele mähitud poolidel võib olla üks või mitu mähist. Samuti võivad ühe mähise osad olla alusele mähitud sektsioneeritult või kindla keerusammuga. Väikese induktiivsusega poolide puhul võib poolialus ka puududa. Pooli mõõtmete vähendamiseks ja induktiivsuse suurendamiseks ning induktiivsuse sujuvaks reguleerimiseks teatud piirides kasutatakse suurt magnetilist läbitavust omavat ferromagnetilist südamikku.
Induktiivpooli sisaldavas vooluahelas avaldub eneseinduktsiooni elektromotoorjõud selles, et leiavad aset elektrivooluga kaasnevate nähtuste (näiteks lambi süttimine/kustumine) ilmnemise viivitus.
Lüliti avamisel indutseeritakse poolis tekkiva elektromotoorjõu poolt ekstravool, mis püüab takistada vooluallika poolt põhjustatava elektrivoolu kahanemist – ekstravool on vooluallika vooluga võrreldes samasuunaline.
Lüliti sulgemisel indutseeritakse poolis tekkiva elektromotoorjõu poolt ekstravool, mis püüab takistada vooluallika poolt põhjustatava elektrivoolu kasvu – ekstra-vool on vooluallika vooluga võrreldes vastassuunaline