Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine
Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga
ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t)
siis öeldakse, et tegu on harmooniliste võnkumistega. Harmoonilisi võnkumisi kirjeldatakse üldjuhul võrrandiga:
Harmooniliste võnkumiste graafikuks on sinusoid. Joonisel on kujutatud kahe erineva sageduse ja amplituudiga võnkumiste graafikuid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendid põhikooli matemaatikas
Väike protsendiamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. V-täht
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruumilised kujundid
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tundetarkus lastele. VIHA
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. M-täht
NB! Harmoonilise võnkumise võrrandit võib kirjeldada ka koosinusfunktsiooniga – füüsikaliselt on tegu olemuslikult sama seosega (ka koosinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid), ainult et nende funktsioonide argumendid on teineteise suhtes faasis π/2 võrra nihutatud.
Harmoonilise võnkumise võrrandi (liikumisvõrrandi) abil on võimalik kirjeldada ka võnkuva keha kiiruse- ja kiirenduse muutumist ajas.
Harmooniliselt võnkuva keha kiirus (kiiruse võrrand) on esimene tuletis liikumisvõrrandist:
Kiirendus (kiirenduse võrrand) on aga liikumisvõrrandi teine tuletis (ehk kiiruse võrrandist esimene tuletis)
Hälbe, kiiruse ning kiirenduse avaldistest on näha, et hälve ja kiirus, samuti kiirus ja kiirendus muutuvad vastandfaasides, samas kui hälve ja kiirendus muutuvad samas faasis.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
