Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine
Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga
ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t)
siis öeldakse, et tegu on harmooniliste võnkumistega. Harmoonilisi võnkumisi kirjeldatakse üldjuhul võrrandiga:
Harmooniliste võnkumiste graafikuks on sinusoid. Joonisel on kujutatud kahe erineva sageduse ja amplituudiga võnkumiste graafikuid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Liitmine 20 piires
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. X- ja Y-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. Ü-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime värve!
Funktsioonide graafikud
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. W- ja C-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
NB! Harmoonilise võnkumise võrrandit võib kirjeldada ka koosinusfunktsiooniga – füüsikaliselt on tegu olemuslikult sama seosega (ka koosinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid), ainult et nende funktsioonide argumendid on teineteise suhtes faasis π/2 võrra nihutatud.
Harmoonilise võnkumise võrrandi (liikumisvõrrandi) abil on võimalik kirjeldada ka võnkuva keha kiiruse- ja kiirenduse muutumist ajas.
Harmooniliselt võnkuva keha kiirus (kiiruse võrrand) on esimene tuletis liikumisvõrrandist:
Kiirendus (kiirenduse võrrand) on aga liikumisvõrrandi teine tuletis (ehk kiiruse võrrandist esimene tuletis)
Hälbe, kiiruse ning kiirenduse avaldistest on näha, et hälve ja kiirus, samuti kiirus ja kiirendus muutuvad vastandfaasides, samas kui hälve ja kiirendus muutuvad samas faasis.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
