Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. V-täht
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Атомы и молекулы
Protsendid põhikooli matemaatikas
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Jäätmed pole kõigest prügi
Lahused
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. U-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
