Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad – vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju – elektriväli – samal kaugusel nõrgem. Analoogilist nähtust, kus magnetväli keskkonnas erineb magnetväljast vaakumis, on võimalik täheldada ka magnetvälja puhul.

Aineid, mis märgatavalt tugevdavad magnetvälja mõju, nimetatakse ferromagneetikuteks. Ferromagneetikud on lisaks rauale ka nikkel, koobalt ning nende metallide ühendid teiste ele­men­ti­dega.

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab seda mitu korda on magnetväli aines tugevam samadel tin­gi­mustel esinevast magnetväljast vaakumis, nimetatakse selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks. Ferromagneetikute magnetiline läbitavus on väga suur.

Aineid, mis magnetvälja tugevust eriti ei muuda, liigitatakse para- ja diamagneetikuteks.

Para­mag­neetikuteks nimetatakse selliseid aineid, mille poolt tekitatava (oma)magnetvälja suund ühtib küll välise välja suunaga, kuid tugevdavad seda äärmiselt vähe. Paramagneetiliste ainete mag­ne­tiline läbitavus on pisut suurem kui 1. Paramagnetikud on näiteks plaatina, magneesium, mo­lüb­deen, liitium ja tantaal.

Diamagneetikud on ained, mille (oma)magnetvälja suund on vastupidine välise magnetvälja suu­naga, kuid ka selle mõju välisele väljale on väike, nõrgendades teda õige pisut. Diamagneetiliste ainete magnetiline läbitavus on pisut väiksem kui 1. Diamagneetikud on näiteks hõbe, plii, kvarts.