KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. D-täht
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Segame värve!
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!