KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Ioonid
Funktsioonide graafikud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpime tähti. H-täht
Õpime tähti. P-täht
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!