KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Väike funktsiooniamps
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Õpime tähti. W- ja C-täht
Растворы
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. M-täht
Õpime tähti. Š-täht
Kirjalik lahutamine
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
