Kiirte käik peeglites
Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul.
Tasapeeglile langev valgusvihk peegeldumisel oma kuju ei muuda. See tähendab, et paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks, koonduv koonduvaks ja hajuv hajuvaks ka peale tasapeeglilt peegeldumist.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti, pöörduvad ta peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Aatomid ja molekulid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Jäätmed pole kõigest prügi
Kirjalik liitmine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonide graafikud
Peegelpinna keskpunkti O peegli kumeruse keskpunktiga C ühendavat sirget nimetatakse peegli peateljeks.
Nõguspeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist koonduvaks. Punkti, kus nõguspeeglilt peegeldunud kiired lõikuvad, nimetatakse selle peegli fookuseks.
Kumerpeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist hajuvaks. Punkti, kus lõikuvad kumerpeeglilt peegeldunud kiirte pikendused, nimetatakse selle peegli ebafookuseks.
Kiired, mis langevad kumer- või nõguspeeglile peegli fookuse sihis, langevad peeglile peegelpinnaga risti ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.