Liikumisseadused (Newtoni seadused)
Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust:
(I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
(II) Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
(III) Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Isaac Newton (1642 – 1727)
Newtoni I seadust tuntakse ka kui inertsiseadust. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolekut, vastavat omadust, mida tavaliselt iseloomustatakse keha massi abil, aga inertsuseks.
Liikumise (kiiruse) muutumist iseloomustatakse füüsikalise suuruse – kiirendusega. Oma olemuselt on keha kiirendus keha kiiruse muutumise kiirus.
kus a – keha kiirendus, v – keha lõppkiirus, v0 – keha algkiirus ning t – kiiruse muutmiseks kulunud aeg. Kiirendus on vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse meetrites sekund-ruudu kohta (1m/s2 = 1ms-2).
Kuna liikumisoleku muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (Newtoni II seadus), siis saab keha kiirendust avaldada ka kehale mõjuva jõu, mis on samuti vektoriaalne suurus, kaudu:
kus a – keha kiirendus, F – kehale mõjuv jõud, m – keha mass. Jõudu mõõdetakse njuutonites (1N) – 1N on selline jõud, mis annab kehale, mille mass on 1 kg kiirenduse 1 ms-2.
