LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna:

Nihkevektori koordinaadid Δs_x ja Δs_y iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.

Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kiirusvektori koordinaadid v_x ja v_y näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.

Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.

Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t₂-t₁ (t₂ – vaatluse lõpphetk, t₁ – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke kaudu:

kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt sooritatud nihe.

Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Õpime tähti. Ü-täht

Tundetarkus lastele. VASTIKUS

Allar Veelmaa videotund. Avaldised

Ratsionaalavaldised

Õpime tähti. V-täht

Tundetarkus lastele. VIHA

Õpime tähti. J-täht

Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid

Õpime tähti. Ä-täht.

KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia

MEISTERDA! Papist kevadlill

Õpi eesti keelt teise keelena B2

Tutvus keemiaga

Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted

Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

Õpikud