LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas:
kus (tasandil) – keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t,
– keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja
– keha poolt ajavahemikul Δt sooritatud nihe, mis ühtlase liikumise korral avaldub omakorda keha kiiruse kaudu
.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpime tähti. L-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. N-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. KURBUS
Õpime tähti. Ä-täht.
Ruutvõrrand
Ruumilised kujundid
Liitmine 20 piires
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpime tähti. E-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Kui lugeda vaatluse alghetkeks t1=0 ja lõpphetkeks suvaline ajahetk t2=t, siis , saamegi liikumisvõrrandiks:
Sirgjoonelisel liikumisel piisab keha asukoha täielikuks kirjeldamiseks ühes koordinaadist (liikumine toimub ühemõõtmelises ruumis), seega piisab liikumisvõrrandi kirjeldamiseks ühest koordinaatvõrrandist:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!