Loodusteadusliku meetodi põhimõisted
Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima.
Vaatluste ja katsete käigus kogutud matemaatilisel kujul väljendatavat informatsiooni (vaatlus- ja mõõtmistulemusi) nimetatakse andmeteks. Kogutud andmeid töödeldes (analüüsides) võrreldakse saadud tulemusi ennustustega.
Seaduspärasus on kvalitatiivne, vaatluste ja katsetega kinnitust leidnud hüpotees. Enamasti ei nõua sõnastatud seaduspärasus mõõdetavust vaid rõhutab ainult loodusnähtuse erijooni.
Loodusseadus on loodusnähtuste kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt – matemaatiliste valemite ja/või võrranditega – väljendatav üldistus.
Postulaat on seni mitte kasutuses olnud lähte-eeldus, mis on kooskõlas vaatlusandmetega, kuid mida olemasolevate teadmiste põhjal ei ole võimalik matemaatiliselt või muud moodi tõestada ning millele tuginedes ehitatakse üles uus teooria. Teooria saab lõpliku tunnustuse, kui sellest lähtunud ennustused on saanud piisavalt eksperimentaalsete faktidega tõestatud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 10 piires
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Eksperimentaalne fakt on selline vaatlus- või katsetulemus, mida on saadud korduvalt erinevate uurijate poolt erinevates tingimustes ja paikades üle maailma.