Majanduse paiknemine

Majandusharude ja ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid. Põllumajandusettevõtted vajavad põllu-, heina-, ja karjamaid ning taimekasvatuseks sobivat mulda, kliimat.

Kasutatav põllumajandusmaa Eestis 2010. aastal

Maavarasid saab paremini kaevandada asulate ja teede läheduses. Aru-Lõuna lubjakivikarjäär on Kunda tsemenditehase lähedal:

Tehased rajatakse sadamate lähedale, et tooret tuua ja kaupu laiali vedada.

Muuga sadam

Maismaavedu toimub raudteel, riikide vahel lennukitega, kui kaup on kiiresti riknev.

Ettevõtete liigitamine paigutuse järgi jaotatakse tootmisharud materjalimahukateks, energiamahukateks ja tööjõumahukateks. Elektritootmine põlevkivist on materjalimahukas, keemiatööstus on energiamahukas, tööjõumahukas on kergetööstus (õmblemine).

Õmblusvabrik

Tarbijale suunatud harud on piimatööstus ja teenindus, mis peavad olema võimalikult inimesele lähedal (nt juuksur).

Mis on geograafiline tööjaotus? Ühes piirkonnas kasvatatakse puuvilla, teises riigis tehakse kangas, kolmandas õmmeldakse särke, neljandas värvitakse, see on geograafiline tööjaotus T-särkide näitel. Nii võib valmiv särk teha peaaegu ümbermaailmareisi, läbides näiteks 41 000 km.

Millele on spetsialiseerunud Eesti majandus? Elektroonikatööstus ja transiidimajandus on meil praegu tähtsamad suunad. Ka puidutoodete  eksport on mõnes piirkonnas oluline, samuti põlevkivikeemia tooted. Meile on oluline eksport, st tuleb õpetada kvaliteetset inimkapitali ja keskenduda sellisele kaubale, mida saab kõrge hinnaga välja vedada.