Ohm’i seadus

Elektrivoolu ahelas iseloomustatakse kahe suurusega:

(1) Voolutugevus iseloomustab ajaühikus juhti läbiva laengu suurust. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse ahelasse tarbijaga jadamisi. Mõõtühikuks on amper (1A = 1C/1s).

(2) Pinge iseloomustab vooluahelas laengu ümber paigutamiseks tehtavat tööd. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse ahelasse tarbijaga rööbiti. Mõõtühikuks on volt (1V = 1J/1C).

Mõõtes samaaegselt pinget tarbija klemmidel ja tarbijat läbiva voolu tugevust, märkame, et muutes pinget tarbija klemmidel, muutub sellega võrdeliselt ka voolutugevus ahelas.

Esimesena tuvastas seose pinge ja voolutugevuse vahel saksa kooliõpetaja ja füüsik Georg Simon Ohm 1827. aastal. Ohm sõnastas vastava seaduspärasuse: Voolutugevus ahelas on võrdeline pingega juhi otstel:

ehk teisisõnu: pinge ja voolutugevuse jagatis on sama tarbija korral alati üks ja seesama:

Ehkki erinevate juhtide korral muutub pinge muutmise korral voolutugevus erinevalt, jääb pinge ja voolutugevuse suhe (U/I) sama keha korral muutumatuks.

Pinge ja voolutugevuse suhet nimetatakse selle juhi elektritakistuseks või ka lihtsalt takistuseks.

Joonisel (üleval) on kujutatud pinge muutumisega kaasnevat voolutugevuse muutumist erineva takistusega tarbijate korral. Mida väiksem on ahela takistus, seda järsum on graafiku tõus.

Ülaltoodut arvestades võimegi sõnastada Ohmi seaduse: voolutugevus ahelas (I) on võrdeline pingega selle ahela otstel (U) ning pöördvõrdeline ahela takistusega (R).