PALJUNEMINE JA ARENG

Kuula:

Loengu allikas

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

Paljunemine on organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Areng on protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus täiustuvad.

Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.

Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam ja kiireim viis – taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga.

Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna.

• Eoseline paljunemine toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Eoseliselt paljunevad sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened.
• Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
• Pooldumisel toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, näiteks: bakterid, käsnad.
• Pungumine esineb alamatel taimedel, loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (näiteks hüdra, käsn).
• Taimede osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
• Polüembrüoonia – kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.

Suguline paljunemine esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Emasgameediks on munarakk (ovotsüüt), isasgameediks aga sperm ehk seemnerakk.

Sugulisel paljunemisel ehk generatiivsel paljunemisel ühendab uus organism endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks.

Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeesiks,  mida esineb mõnedel putukate rühmadel (mesilastel lesed-isased).

Allikas

Loe lisaks: Organismide paljunemine ja areng

Test: paljunemine ja areng

Suguelundkonna ehitus

Erektsioonimehhanism

Kuidas ja miks kasutada kondoome

Kuula: rasestumisvastased vahendid