PALJUNEMINE JA ARENG
Kuula:
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
Paljunemine on organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Areng on protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus täiustuvad.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam ja kiireim viis – taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
8. klassi matemaatika teooriavideod
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Algebralised murrud
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna.
- Eoseline paljunemine toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Eoseliselt paljunevad sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened.
- Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
- Pooldumisel toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, näiteks: bakterid, käsnad.
- Pungumine esineb alamatel taimedel, loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (näiteks hüdra, käsn).
- Taimede osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
- Polüembrüoonia – kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
Suguline paljunemine esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Emasgameediks on munarakk (ovotsüüt), isasgameediks aga sperm ehk seemnerakk.
Sugulisel paljunemisel ehk generatiivsel paljunemisel ühendab uus organism endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks.
Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeesiks, mida esineb mõnedel putukate rühmadel (mesilastel lesed-isased).
Loe lisaks: Organismide paljunemine ja areng
Test: paljunemine ja areng
Suguelundkonna ehitus
Erektsioonimehhanism
Kuidas ja miks kasutada kondoome
Kuula: rasestumisvastased vahendid