Rahvastiku ränne sai hoo sisse tööstuse arenguga, demograafilise siirde teise etapi saabumisega. Rahvusvahelise rände esimene laine algas rahvastiku kiire kasvuga Euroopas 15.sajandist alates.

Neli sajandit kestnud (15.-19.sajand) orjakaubanduse ohvriks võis langeda 10-28 miljonit aafriklast. Samal ajal tegelesid muslimitest inimkütid eurooplaste röövimise ja orjastamisega, ajavahemikul 1500-1800 võeti vabadus üle miljoni eurooplaselt.

Eurooplased rändasid Siberisse, Kaug-Idasse ja Põhja-Ameerikasse. Kulminatsioon oli 20.sajandi algul, rohkem kui 60 miljonit inimest rändas Euroopast välja: Kanadasse, Brasiiliasse, Argentinasse, USA-sse. Teine rahvusvahelise rände laine algas I MS ajal ja kulmineerus pärast II MS, Põhja-Ameerikasse tuldi Mehhikost, Lõuna-Ameerikast ja Kagu-Aasiast, praegu saabub aastas sinna piirkonda miljon inimest.

Oluliste rändesuundade kaart:

Sisseränne Euroopasse algas Vahemere lõunarannikult, tänaseks on töökäte vajadus vähenenud, kuid kuuldused vabadest töökohtadest levivad visalt. Euroopa Liidus saavad kõigi liikmesriikide elanikud vabalt töökohta otsida kõigis riikides, seega Aafrikast ja mujalt enam tööjõudu ei vajata.

Suurimad migratsioonivood on olnud Hiinast ja Indiast Põhja-Ameerikasse, Lääne-Euroopasse ja Austraaliasse.

Migratsiooni ja immigratsiooni kaart:

Itaaliale valmistavad probleeme paadipõgenikud Alžeeriast, Liibüast, Marokost ja Tuneesiast.

Kuubalased, mehhiklased, haiitilased on elama asunud USA-sse. Iisraeli riigi (1948.a.) moodustamisega toimus suur juutide ränne rahvusriiki, rahvaarv on kasvanud 5,5 korda. Suur tung on ka Araabia poolsaare naftariikidesse (Kuveit, Katar, Omaan, Bahrein jt), kus suurim rändesaldo oli +40,6 promilli (Eestis samal ajal -3,3).

Maailmas elab 3% rahvastikust väljaspool sünnimaad. 2010.a. elas maailmas 214 miljonit inimest väljaspool oma sünnimaad. Migrandid jagunevad kolme ossa: osa rändab majanduslikult kõrgelt arenenud riikide vahel, osa majanduslikult vähem arenenud riikidest kõrgemalt arenenud riikidesse, osa majanduslikult vähem arenenud riikide sees (ääremaalt linna). Linnad laienevad hiidlinnadeks, neid esineb just vähem arenenud riikides, nt linnades Delhi, Mexico, Mumbai, Sao Paulo elab igaühes ~ 20 miljonit elanikku.

São Paulo