Seisund ja protsess. Töö ja energia
Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Kui aga olek muutub, siis on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. Kui olek on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Süsteemi olekut, mis töö tegemise käigus muutub, nimetatakse energiaks ehk teisisõnu energia on süsteemi võime teha tööd.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. J-täht
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. K-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. P-täht
Kehade süsteemi liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks ja see on võrdeline keha massiga ning ruutvõrdeline keha kiirusega:
kus Ek – keha kineetiline energia, m – keha mass ja v – keha kiirus.
Kehade vahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Kuna kehade vahelise vastastikmõju vahendajaks on mingit liiki väli, siis võib kirjeldada selle välja energiat kui potentsiaalset energiat, mida omaks sellesse välja(punkti) paigutatav keha.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!