Vere paneb veresoontes ringlema südame pumpamine. Selgroogsetel on suletud vereringe (enamikul selgrootutel on avatud vereringe ning veri liigub osaliselt kudede vahel).

Kaladel on lihtne vereringe ja lihtsa ehitusega kaheosaline süda. Kahepaiksete ja roomajate (erandiks on neljaosalise südamega krokodillid) kolmeosaline süda ja võimaldab kaheosalist vereringet. Ka lindudel ja imetajatel on kaheosaline vereringe ja neljaosaline süda. Eristatakse väikest (ehk kopsuvereringe) ja suurt vereringet (ehk kehavereringe).

Väike ehk kopsuvereringe tähendab vere liikumise teed kopsust südamesse ja tagasi. Kopsus satub hapnik  gaasivahetuse abil verre ja ning verest antakse ära süsihappegaas. Suur ehk kehavereringe viib hapnikurikka vere südamest iga keharakuni ja sealt süsihappegaasirikka vere tagasi kopsudesse.

Vereringe on keerukama ehitusega loomadel keerukam.

Täiendavaks lugemiseks:

Lisainfo