TAIMEDE PALJUNEMINE
Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli raske erinevaid isendeid eristada, kuna nad on juurestiku või maa-aluse varre ehk risoomi abil sageli seotud) kasvama mõnest taimetükist: varrest, mugulast, risoomist või lehest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Suguline paljunemine on taimedel keerukas. Näiteks katteseemnetaimedel toimub see õitsemise (seetõttu nimetataksegi katteseemnetaimi õistaimedeks) abil ja seemnete vahendusel. Paljunemisviis on erinevate taimede rühmitamise aluseks.
Sammalde elutsükkel (ingliskeelne videoklipp 10’15“)
Sambla elutsükkel (ingl. k. klipp 9’01“)
Sõnajala elutsükkel (ingl. k klipp 10’19“)
Katteseemnetaimede elutsükkel (ingl. k klipp 13’49“)
Õistaimede elutsükkel (ingl. k klipp 18’18“)
Kaheliviljastumine (ingl. k klipp 3’59“)
Maa-alused varremuudendid (ingl. k 5’29“)
Katteseemnetaime suguorganid
Taimede mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
