Valguse spektrid
Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.
Eristatakse kahte liiki spektreid:
(1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik kuumad tahked kehad, vedelikud ja suure tihedusega gaasid
Pidevspektris on esindatud kõik värvid, tema kuju oleneb aga peamiselt aine temperatuurist – mida kõrgem see on, seda suurem valguskiirguse intensiivsus. Pidevspektri kõige intensiivsema osa põhjal on võimalik üsna täpselt määrata kindlaks kiirguva keha temperatuur. Mida kõrgem on hõõguva aine temperatuur, seda suurema sagedusega (violetsemat) valgust see aine kiirgab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpime tähti. K-täht
Õpime värve!
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Silbitamine algklassidele
Numbrilised seosed
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Õpime tähti. X- ja Y-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Õpime tähti. E-täht
Geomeetria
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. D-täht
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
(2) JOONSPEKTRID, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul.
Kui gaas on kuum, on tegu kiirgusspektriga – helenduvad jooned tumedal taustal, kui aga gaas on külm, siis neeldumisspektriga – tumedad jooned pidevspektri taustal. On märgatud, et külm gaas neelab täpselt sama sagedusega (lainepikkusega) valgust, mida ta kuumutatult kiirgab.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
