Valguse spektrid

Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.

Eristatakse kahte liiki spektreid:

(1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik kuumad tahked kehad, vedelikud ja suure tihedusega gaasid

Pidevspektris on esindatud kõik värvid, tema kuju ole­neb aga peamiselt aine temperatuurist – mida kõrgem see on, seda suurem valgus­kiirguse inten­siiv­sus. Pidevspektri kõige intensiivsema osa põhjal on võimalik üsna täpselt määrata kindlaks kiirguva keha temperatuur. Mida kõrgem on hõõguva aine temperatuur, seda suurema sagedusega (vio­let­se­mat) valgust see aine kiirgab.

(2) JOONSPEKTRID, mida annavad kõik gaa­si­li­sed ai­ned madalal rõhul.

Kui gaas on kuum, on tegu kiirgusspektriga – helenduvad jooned tumedal taustal, kui aga gaas on külm, siis neeldumisspektriga – tumedad jooned pidevspektri taustal. On märgatud, et külm gaas neelab täpselt sama sagedusega (lainepikkusega) valgust, mida ta kuumutatult kiirgab.