Voolutugevuse mõõtmine
Voolutugevust mõõdetakse selleks kohandatud galvanomeetriga, mida nimetatakse ampermeetriks.
Ehkki kõik elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, eristab ampermeetrit ülejäänutest tema skaalal asetsev täht „A“.
Iga ampermeetriga (tegelikult kehtib see kõigi mõõteriistade kohta) saab mõõta ainult kindlas vahemikus. See on määratletud vastava mõõteriista mõõtepiirkonnaga. Mõõtepiirkond on omakorda jagatud jaotisteks. Jaotise väärtus arvutatakse jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Kui ampermeetrit läbib elektrivool, kaldub mõõteriista osuti nullasendist kõrvale. Kus peatub, sealt loetaksegi skaalalt mõõtmistulemus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Õpime tähti. U-täht
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. P-täht
I ja J-i õigekiri
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime värve!
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Numbrilised seosed
Ampermeeter ühendatakse seadmega, mida läbiva voolu tugevust mõõta soovitakse jadamisi – see tähendab, et mõõteriista üks klemm ühendatakse vooluallikaga, teine aga kehaga, mida läbiva voolu tugevust mõõta soovitakse. Klemmide ühendamisel tuleb ilmtingimata jälgida voolu suunda (või polaarsust). NB! Ampermeetri ühendamisel ei ole vahet kas ampermeeter ühendatakse enne või peale tarbijat, milles voolutugevust mõõta soovitakse – voolutugevus hargnemiseta ahelas on igal pool ühesugune.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!