KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Õpime tähti. K-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tasandilised kujundid
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Kirjeldav statistika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Väike protsendiamps
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
ÕPIME ÕPPIMA! Mis see õppimine on?
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. Š-täht
Numbrilised seosed
Väike algebraamps
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
