Lainet iseloomustavad suurused
Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral:
Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus tasakaaluasendist
Amplituud (A) – keskkonna osakese maksimaalne hälve
Võnkeperiood (T) – ajavahemik, mille jooksul keskkonna osake sooritab ühe täisvõnke
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. L-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
MEISTERDA! Papist kevadlill
Võnkesagedus (f) – keskkonna osakese poolt ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv
Lisaks nendele kasutatakse lainete puhul veel
Laine levimiskiirus (v) – ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkust. Sisuliselt on tegemist lainefrondi liikumiskiirusega.
Lainepikkus (λ) – piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe lähima samas faasis (ühte moodi) võnkuva punkti vahel. Kõige lihtsam on lainepikkust määrata mõõtes ära laine naaberharjade (või põhjade) vahelise kauguse.
Kiiruse (v) leidmiseks tuleb jagada keha (laine) poolt läbitud teepikkus (s) selleks kulunud ajavahemikuga (Δt):
Ajavahemik, mille jooksul laine läbib lainepikkusega võrdse teepikkuse (s= λ) on võrdne võnkeperioodiga (Δt=T). Seega:
Arvestades, et sagedus on perioodi pöördväärtus (f=1/T), saame laine kiiruse avaldada ka
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
