LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna:

Nihkevektori koordinaadid Δs_x ja Δs_y iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.

Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kiirusvektori koordinaadid v_x ja v_y näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.

Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.

Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t₂-t₁ (t₂ – vaatluse lõpphetk, t₁ – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke kaudu:

kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt sooritatud nihe.

Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded

Liitmine 20 piires

Tundetarkus lastele. ÜLLATUS

Oksüdatsiooniaste

Õpime tähti. X- ja Y-täht

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine

Õpime tähti. Ü-täht

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine

Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained

Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

Õpime värve!

Funktsioonide graafikud

Õpime tähti. R-täht

Õpime tähti. W- ja C-täht

Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile

Õpikud