LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST
Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite
ja
muuduna:
Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Kirjalik lahutamine
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. M-täht
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. Õ-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. V-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Funktsioonid ja nende graafikud
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Kiirusvektori koordinaadid vx ja vy näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.
Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t2-t1 (t2 – vaatluse lõpphetk, t1 – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha
ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke
kaudu:
kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja
– keha poolt sooritatud nihe.
Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!