Linnastumise saab jagada etappideks vaadeldes viimast paarisada aastat.

I etapp 18. sajandi lõpust ja 19. sajandil

Siis toimus kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Külad kasvasid linnadeks ja linnu asutati ka täiesti tühjale alale.

Kümme suuremat linna 1900:

Miljonilinnadeks said London, Pariis, New York. 1900.a. oli maailmas 17 miljonilinna: Berliin ja Peterburi, Tokyo ja Viin jt. Siis hakkasid kujunema linnastud, Londonis ja Birminghamis ning Glasgows. Maakera linnades elas 19.sajandi lõpus 220 miljonit inimest, iga viies elanik. 1788 asutati Austraalia nüüdseks suurim linn Sydney. Sealne ooperimaja on üks väljapaistvamaid ehitisi maakeral:

Sydney ooperiteater

II etapp 20.sajandi algus ja keskpaik

Maailmas linnade arv nii kiiresti enam ei kasvanud, kuid Eestis said paljud linnad just siis oma staatuse. Uusi linnu tekkis maakeral sõjalistel ja uute maavarade hõlvamise eesmärkidel. 1950.a. oli maailmas 86 miljonilinna, siis elas linnades 746 miljonit inimest. Enim linnastunud piirkond on Põhja-Ameerika. Tekkisid megapolised ehk üle 10 miljoni elanikuga linnad. 1950.a. oli neid kaks: New York ja Tokyo.

Linnad, kus populatsioon on üle 5 miljoni alates 1950 aastast:

Linnastumise määr kaardil 1950, 1975, 2005, 2030:

Linnaline eluviis sai ülekaalu Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides. Aafrikas oli linnastumise määr sel ajal 14,4%; Aasias 17,5%. Eriti linnastunud riigid olid Austraalia – 77% ja Uus Meremaa – 72,5%.

Ühistranspordi arenedes ja sõiduautode arvu kasvuga arenes kiirelt eeslinnastumine, haarati linnaümbruse maid, sealhulgas põllumaad.

Pärast II MS kiirenes linnaelanike arvu kasv, eriti vähem arenenud riikides. Eriti torkavad silma Austraalia ja Okeaania, kus alates 1970.a. on linnastumise määr olnud muutumatu.

Linnad, kus populatsioon on üle 10 miljoni alates 1970 aastast:

Linnastumine tänapäeval

Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. ÜRO prognooside kohaselt on 2015.a. maailmas olema üle 20 miljoni elanikuga linnu 7: Tokyo, Dehli, Shanghai, Mexico, New York, Mumbai ja Sao Paulo.

Megalinnade rahvastiku kasv kaardil

Lisaks megapolistele on tekkinud ahellinnad, linnastud, nt Tokaido, BosWash, ChiPitts.

Elamiseks parimad linnad on pigem väikesed Viin, Zürich, Genf, Vancouver, Auckland.

Globaliseeruvas maailmas on suurlinnadel kaalukas osa maailmamajanduses ja –poliitikas.

Linnarahvastiku kiire kasv mõjutas algul arenenud riike, kuid jõudis ka vähem arenenud riikidesse. Linnarahvastik koondub suurlinnadesse, samuti majandus. Linnade pindala suureneb, tekivad linnastunud regioonid.

Linnastumise määr kaardil 2011: