Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. S-täht
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tutvus keemiaga
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Hariliku murru kordamine
I ja J-i õigekiri
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
