28.02.1878 – 14.01.1952
Artur Kapp oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tunnustatud heliloojad olid ka tema poeg Eugen Kapp (1908–1996) ja vennapoeg Villem Kapp (1913–1964).
Artur Kapi looming hõlmab nii sümfoonilisi suurvorme kui ka kammermuusikat ja koori- ning soololaule. Tuntud ka kui orelivirtuoos, kirjutas Artur Kapp Eesti esimese orelikontserdi. Omas žanris Eesti esimeste hulgas valmisid paljud teisedki tema teosed (avamäng “Don Carlos”, Sümfoonia nr. 1, kantaadid, orelisonaat).
- klassikalis-romantiline stiil: kirglikud ja ülevad tunded – ranged
muusikalised ideed - romantiline harmoonia, polüfooniavõtted, klassikaline vormikujundus
- orkestrimuusika, oreliteosed, koori- ja soololaulud
Artur Kapi suurejoonelist, ülev-ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon – Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. Tema suurvorme iseloomustab monumentaalne vormikujundus ja jõuline kontrapunktitehnika. Enamasti on Kapi muusika sõnum dramaatiline, kajastades filosoofilisi ja eksistentsiaalseid teemasid. Meloodiarikastes väikevormides avaneb helilooja ande lüüriline pool.
Artur Kapp alustas õpinguid Peterburi Konservatooriumis 1891. aastal. 1898. aastal lõpetas ta seal Louis Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal Nikolai Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Aastatel 1904–1920 töötas ta Astrahani Muusikakooli direktorina. Saabunud 1920. aastal tagasi Eestisse, sai Artur Kapist “Estonia” teatri dirigent (1920–1924) ja Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1925 professor. Aastail 1924–1934 juhtis ta ka Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi tegevust. Vanaduspäevad veetis Artur Kapp oma sünnilinnas Suure-Jaanis.
Allikas: Artur Kapp
Loe lisaks: Artur Kapp
