Claude Debussy (1862-1918)

11. klass > Muusika ajalugu > 2. kursus

Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga „Kadunud poeg“ Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli žüriis.

Claude_Debussy_ca_1908,_foto_av_Félix_Nadar

Peamised žanrid: orkestri- ja kalveriteosed.

Peamised teosed: sümfooniline teos: „Fauni pärastlõuna“; ooper: „Pelleas ja Melisande“; „Nokturnid“-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; „Klaveriprelüüdid“ – 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiiši (pala, mis loob pilti) – kuulsaim 3-st muusikalist „Meri“.
Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid „Viis poeemi“ Baudelaire sõnadele).
Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud.
Looming
Debussy’l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd „Fauni pärastlõuna“, mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894.
Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku.
„Nokturnid“ – sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa „Pilved“ ja II osa „Pidustused“. Aasra hiljem lisandus III osa „Sireenid“ (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul.
MK: „Sümfooniline eskiis“; „Meri“ ( I „Koidust“, II „Lainete mäng“ ja III osa „Mere ja tuule kahekõne)
Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas.
Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline.
Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit „Bergamasque“ 1890-ndatel kirjutatud.
Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaaži (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril).
Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni.
Klaveril pedaliseerimine – muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli.
Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku.
Debussy klaverilooming, nt. „Lastenurk“: estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid.

Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski „Boriss Godunovist“. Debussy ainuke lõpetatud ooper on „Pelleas ja Melisande“, mille materjal pärineb Mussorgski „Boriss Godunovist“. Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia – taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega.

Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi.

Loe lisaks: Claude_Debussy