DNA replikatsioon

12. klass > Bioloogia > 3. Geneetika

DNA kujutab endast üht hiidpikka molekuli. Kahekromatiidne kromosoom koosneb kahest molekulist. Replikatsiooniks nimetatakse raku jagunemise-eelset DNA ahela kahekordistumist. Replikatsioon toimub seal, kus DNA esineb: tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites.

 

Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele (st suurte molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine. Komplementaarsuse aluseks on vesiniksidemete hulk ja on oluline geneetilise info ülekandel. DNA-s on komplementaarsed lämmastikalused: adeniinile vastab tümiin, guaniinile tsütosiin).

Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Inimese igas rakus on 3 meetrit DNA-d ja umbes 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.

Üks kromosoom koosnebki ühest  DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.

12

DNA asub rakutuumas paiknevates kromosoomides

DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist ja selle viib läbi DNA-polümeraas. Inimese DNA replikeerub 8 tunniga (näiteks bakteri DNA pikkus on 1 mm ja see replikeerub 42 minutiga, st kiirusega 100 nukleotiidi sekundis).

 

DNA kaksikheeliksi ahelate lahtikeerdumise ja eraldumise tagab ensüüm helikaas, kumbki ahel moodustab ensüüm DNA-polümeraasi toimel endale komplementaarse koopia. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.

 

DNA replikatsioon (vt alates 1m39s):

youtube_video