Eesti pinnavormid

9. klass > Geograafia > 1. poolaasta

Mandrijäätekkelised pinnavormid

weichsel

Pinnavorm (loe lisaks Pinnavorm ) on maakoore pealispinna osa, mis eritub suuruse, kuju, tekke jne poolest.

Eesti pinnavormid on tekkinud välisjõudude mõjul. Seetõttu eristame pinnavorme tekke järgi . Pinnavormis on tekkinud jääajal mandriliustike ja nende sulamisvee mõjul

(kaart Pinnakate_ja_pinnavormid ).

Suurim pinnavorm on Põhja-Eesti paekallas. Vaata slaidi

(Slaidi allikas: Põhja-Eesti paekallas)

Eesti pinnamood vormus peamiselt 13 000-11 000 aastat tagasi. Pinnavormide leviku järgi saab eesti ala jaotada kolmeks piirkonnaks:

  1. Põhja-Eesti liustike kulutava tegevusega ala, kus on reljeef tasane, pinnakate õhuke.
  2. Kesk-Eestis asub kaarjas vahevöönd kulutus- ja kuhjevormidega,
  3. Lõuna-Eestis on paks pinnakate ja liustiku kuhjatud künklik reljeef.

Loe: Eesti pinnamood

Erilised on voored, mis meenutavad välimuselt leivapätsi. Need asuvad Vooremaal (ja on jää toimel tekkinud nii kulutamis- kui kuhjeprotsesside tõttu. Voored moodustavad rühmi, voorestikke, nende vahele jääb palju piklikke järvi (Jääaegsed pinnavormid Vooremaal).

Jää kujundas ka negatiivseid pinnavorme nagu jääkündenõod – neis asuvad praegu Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärv. Kuhjevormidest levivad tasase või lainja pinnamoega moreentasandikud, nt Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Liustike serva ette kuhjunud pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks, nt Vaivara Sinimäed.

Oosid ehk vallseljakud on liustikilõhedes voolanud jõgede setetest moodustunud järsu nõlvaga ja terava harjaga vallid, nt Alutaguse madalikul, Kesk-Eesti tasandikul ( Illuka, Neeruti, Aegviidu. Vaata kaarti).

Jääpankade vahedesse settinud künkaid nimetatakse mõhnadeks, neid on Vahe-Eesti tasandikul (Jussi, Viitna, Kaiu), Alutaguse madalikul.

Mõhnastik

Kagu-Eestis leidub väikseid moreenkünkaid, sügavaid orge ja nõgusid, milles väiksed järved. Aheljärved Koorastes:

(Kaarti allikas)

ja Rõuges:

(Kaarti allikas: Rõuge järvistu).

Meretekkelised pinnavormid tekivad lainete (murrutaval) kulutaval ja kuhjaval toimel. Suurimad merelised kuhjevormid on rannabarrid, mis asuvad vee all, liivavallid rannanõlval.

Rannakuhjevormid on rannavallid ja maasääred. Rannavallid on 1-2 m kõrged kuni 100 m pikad ja tekivad tormiga, koosnevad liivast, kruusast ja klibust

(Pildi allikas: Rannavall).

Maasäär on ühe otsaga maismaa küljes ja teine ots ulatub merre:

(Pildi allikas: Maasäär).

See tekib lainetuse mõjul, kui lained ei liigu otse ranna suunas.

Kassaris Sääre tirp, Sõrve säär (Sõrve säär ) jne.

Põhja-Eesti klint on oma tekkelt murrutuspank, panga jalamile tekivad murrutuskuplad

(Pildi allikas: Murrutuskulbas ).

Kassari sääretirp

Kassari sääretirp

Vooluveetekkelised pinnavormid on jõeorud.

Vooluveelised pinnavormid, fluviaalsed pinnavormid, maapinnal pidevalt või ajuti voolava vee toimel kujunenud pinnavormid ( jõeorg, jäärak, vadi, uhtkuhik jpt); kitsamas tähenduses jõelised pinnavormid.

Kanjonorge on Narva (Narva pank), Kunda ja Valgejõe alamjooksul.

Erineva kulumiskindlusega kivimite puhul tekivad jõgedele

kärestikud:

(Pildi allikas: Kärestik),

kosed:

(Pildi allikas: Kosk),

joad:

(Pildi allikas: Juga)

kaskaadid:

Loe lisaks:

Keila juga

Joaveski joastik

Valgejõgi

Jägala_juga