Jõgede veerežiim sõltub valgala kliimatingimistest, pinnaehitusest, muld- ja taimkattest ning maakasutusest. Nendest kõige tähtsamad on kliimategurid, millest sõltuvad veetaseme aastased kõikumised. Maailmas on piirkondi, kus jõed on ajutised, nagu Sahara kõrbes, Araabia poolsaarel. Ka Eestis on ajutisi jõgesid, Salajõgi Läänemaal, Pandivere karstiala jõed.
Salajõgi Läänemaal
Antarktikas ja Gröönimaal puuduvad jõed hoopis. Maailma pikimad jõed läbivad mitu kliimavöödet, saades alguse mägedest. Nt Mississippi, Jenissei, Niilus, Volga jt. Need jõed voolavad kesk- ja alamjooksul tasandikel, põhjustavad suuri üleujutusi.
Mississippi jõgi
Volga jõgi
Eesti jõgedel, nagu enamusel parasvöötme jõgedel, on kaks kõrgvee- ja kaks madalveeperioodi. Sügisel ja kevadel on suurvesi, talvel ja suvel madalvee perioodid. Eesti jõgede veetaseme kõikumisi vähendavad sood ja järved, mida need läbivad oma teekonnal, nt Pirita või Pärnu jõgi. Meil esineb ka allikatoitelisi jõgesid, nt Kunda, kus ka suvel on veeseis kõrge.
Üleujutus Pärnus
Loe lisaks:
Maailma jõgede jaotus voolurežiimi alusel:
- Lumeveest toituvad tasandiku jõed – Indigirka, Mackenzie – 8 kuud lumevangis, 4 kuud kõrgvesi
- Mäestike lumeveest toituvad jõed – Indus, Huang He, Sõrdarja – suvel kõrgvesi, talvel madalvesi
- Sademetest toituvad jõed mussoonkliimas – Amazonas, Kongo, Mekong, Amuur – suvel kõrge, talvel madal veetase
- Kevadisest lumeveest ja suvel sademetest toituvad – Elbe, Neomunas, Narva – kevadel kõrge, talvel madal
- Aastaringi sademetest toituvad – Maas, Seine, Thames – kõrge veetase aastaringi, talvel maksimum
- Talvistest sademetest toituvad – Tejo, Tiber, Sacramento – suvel väga madal, talvel kõrge
- Sademetest toituvad, enamus aastast kuivad – Argun, Seyhan – stepi, poolkõrbe jõed, lühiajalised ebaregulaarsed sademed
Loe lisaks:
