Jäävöönd

8. klass > Geograafia > 2. poolaasta

JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED

image001JÄÄ

Jäävööd paikneb ümber pooluste, nii lõunas kui põhjas. Siin on maapind kogu aasta kaetud jääga ja veealad ei muutu aastas kasvõi korraks täielikult jäävabaks. Gröönimaa kohta loe: Gröönimaa ja Antarktise mandri kohta: Antarktis .

Siin püsivat taimkatet ja suuri maismaataimi pole. Ajutistel sulanud laikudel kasvavad vetikad, mikroseened, samblikud. Maailma kõige elustikuvaesem ala asub Antarktika mandrijää keskosas, seal on liiga külm taimede kasvuks. Maapinna tasasemast osast kõrgemad ja paljad kaljunukid on inuiti keeles nunatakid Nunatak.

Loomastik on liigivaene, kuna puudub arvestatav toidutootja taimestik. Peamine toit loomadele on mereannid, nt jääkaru toitub hüljestest, hülged kaladest ja karpidest. Kaladest toituvad kõik veelinnud, kes paljastel kaljudel pesitsevad polaarpäeva ajal. Vaalad ja kalad toituvad planktonist, kelle hulka kuuluvad mikroskoopilised vetikad ja loomad. Ranniku lähedal ujuvad jäämäed, mis takistavad laevaliiklust. Antarktikas pesitsevad jääl ja lumel pingviinid, rannikul poegivad hülged.

Jäämägi

Jäämägi

Külmakõrb ääristab kitsa ribana jäävööndit. Suvel on plusskraadid ja lumevaba aega on 1-2 kuud. Ilmad on  suvel jahedad ja tuulised, pinnas on külmunud, sulab ainult pealmine maapinnakiht. Suvekuudel sajab vähest uduvihma, tihti on udu. Lausaline taimkate puudub, kasvab seeni, vetikaid ja rohttaimede tutte. Kasvavad väga madalad ja külmalõhedes kasvama kohastunud kivirikud ja kevadikud. Kõige põhjapoolsem õistaim on polaarmagun, keda leidub Gröönimaal ja Kanada arktika-aladel.

Polaarmagun

Polaarmagun

Inimesed jäävööndis püsivalt ei ela. Gröönimaa jääkõrbes elavad inuitid (Inuitid), kes liiguvad jääaladel kelgukoertega ja vees kajakkidega, kütivad hülgeid ja püüavad kalu. Vanasti elati lumeonnides ehk igludes, magatakse nahkade vahel. Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu. Iglu on katenoidikujuline. See kuju on sellise kupliga ehitise jaoks optimaalne.

Teravmägede saartel elavad inimesed tegelevad kivisöe kaevandamise ja teaduslike uuringutega. Antarktikas asuvad polaaruurijate jaamad, mitmete riikide koostöös uuritakse maakera ajalugu setetest ja igijääst. Siia ei rajata sõjaväebaase ega jagata mandrit riikide vahel. Nii Antarktikas kui Arktikas on tehtud suuri geograafilisi avastusi Kirde- ja Loodeväil, läbipääsud ühest ookeanist teise, pooluste avastamine.

Pildid:

Sinivaal

Sinivaal

Grööni hüljes

Grööni hüljes

Keiserpingviin

Keiserpingviin

Valgevaal

Valgevaal

Morsk

Morsk

Padjandtaim

Padjandtaim

TEST:

Jäävöönd. Vali õiged variandid