Jäävusseadused

10. klass > Füüsika > Valemid

Liikumishulk (impulss):

119

kus 82– liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); 52a– keha kiirus(m/s)

Liikumishulga jäävuse seadus:

120

kus 48– I keha liikumishulk enne vastastikmõju, 47– II keha liikumishulk enne vastastikmõju jne ning 135– I keha liikumishulk enne vastastikmõju, 136 – II keha liikumishulk pärast vastastikmõju jne (liikumishulga ühik: kg∙m∙s-2)

Reaktiivliikumise valem:

121

kus M – raketi mass (kg), V – raketi kiirus (m/s), m – välja voolanud gaaside mass (kg), v – gaaside voolukiirus (m/s).

Ideaalse gaasi rõhk:

122

kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk (Pa), n – molekulide kontsentratsioon (m-3) – n=N/V (N – osakeste arv anumas; V – anuma ruumala – m3), 137– molekulide ruutkeskmine kiirus (m2/s2).

Jõu poolt keha liigutamisel tehtav mehaaniline töö:

123

kus A – mehaaniline töö (J), F – keha liigutav jõud (N), s – jõu mõjul sooritatud nihe (m) ja α – nurk kehale mõjuva jõu ja sooritatud nihke vahel (rad või °) ehk s•cosα on jõu siht!

Jõu poolt töötamisel arendatav võimsus:

124

kus N – võimsus (W), A – mehaaniline töö (J), Δt – töö sooritamise aeg (s)

Kineetiline energia:

125

kus Ek – keha kineetiline energia (J); m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)

Maapinnalt üles tõstetud kehale mõjuva raskusjõu potentsiaalne energia:

126

kus Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (J), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g=9,81 m/s2 ≈ 10 m/s2), h – keha kõrgus potentsiaalse energia nullnivoost – tavaliselt maapinnast (m).

Deformeeritud kehas tekkiva elastsusjõu potentsiaalne energia:

127

kus Ep – deformeerunud keha(s tekkiva elastsusjõu) potentsiaalne energia (J), k – keha jäikustegur (N/m); Δl – keha deformatsioon (m)

Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus:

128

Kus Ep1, Ek1; – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi alguses, Ep2, Ek2 – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi lõpus (energiaid mõõdetakse J) NB! E1 = Ep1+ Ek1 – süsteemi mehaaniline koguenergia

Mehaanilise koguenergia muutuse kui mehaaniline töö mõõt:

129

kus ΔEmeh = E2 – E1; – süsteemi mehaanilise koguenergia muutus (E2 – mehaaniline energia protsessi lõpus, E1 – mehaaniline energia protsessi alguses), A – välisjõudude poolt süsteemiga tehtav töö, A´ – süsteemi poolt (välisjõudude ületamiseks) tehtav töö.

Jõumoment:

130

kus M – jõumoment (Nm); F – jõud (N), l – jõu õlg (m)

Pöörlemisteljega keha tasakaal:

131

kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad keha pööravad jõud (N) õlgadega vastavalt l1, l2, l3, … lN (m)

Impulsimoment:

132

kus L – keha impulsimoment (kg∙m2∙s-1), p – keha liikumishulk – impulss (kg∙m∙s-1), r – trajektoori kõverusraadius/pöörlemisraadius (m), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus

Impulsimomendi jäävuse seadus:

Kui

133

siis

134

kus M1, M2, …, MN – kehale mõjuvad jõumomendid (Nm), L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid ühel ajahetkel ning L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid mingil teisel ajahetkel (impulssmomendid kõik kg∙m2∙s-1).