Kaart on maapinna vähendatud kujutis, kus kasutatakse kokkuleppelisi märke ja värve ning mõõtkava. Kaart võib sisaldada palju erinevat infot ning olla kasutatud ka mängudeks või unistuste ülesmärkimiseks.

Pusletükkidest Maakaart:

Kaardid jaotatakse sisu järgi – üldgeograafilised ja temaatilised kaardid. Kaartide kogu nimetatakse atlaseks. Nt autoreisile võetakse kaasa teedeatlas, mis sisaldab Eesti kõigi teede kohta infot.

Atlase kaanepilt

Looduskaarte nimetatakse ka füüsilisteks maakaartideks. Sealt leiab infot pinnavormide, linnade, teede jms kohta. Kaartide tähenduse mõistmiseks kasutatakse leppemärke. Nende märkide kasutamiseks on kaartidel nurgas legend ehk seletus. Legendi näide:

Temaatilised kaardid võivad olla eraldi nt mulla, kliima, rahvastiku, taimestiku, veestiku jne kohta. Näiteks Eesti aluspõhja kaart:

Põhikaart on Eesti kõige tähtsam topograafiline kaart, kus on täpselt näidatud maastikuobjektid ja koordinaadivõrk, mille mõõtkava on 1: 20 000.

Topograafilise kaardi näidis:

Õhust tehtud fotosid nimetatakse aerofotodeks, kosmoses lendavate Maa tehiskaaslaste tehtud pilte aga satelliitpiltideks. Aerofotod on detailsemad kui kaart, kuid puude varjud jms võivad arusaamist segada.

Aerofoto

Satelliitpildid on aga suurema maa-ala kohta ning pole nii täpsed ega ka selged, segada võivad pilved.

Sateliitpilt