KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. T-täht
Oksüdatsiooniaste
Harjuta eesti keelt A2-B1
I ja J-i õigekiri
Lahused
Знакомство с химией
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. Ö-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Väike protsendiamps
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpime tähti. D-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Suurim vagandilaulude kogu on “Carmina Burana” (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Filmist 300 – Carmina Burana (O Fortuna)
Carl Orff – O Fortuna ~ Carmina Burana:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!