Läänemere rannatüübid

9. klass > Geograafia > 1. poolaasta > 9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Mere madalaveeline ala koos maismaaga moodustab ranniku, ala keskmisest veepiirist kõrgvee piirini on rand. Rannikuks ja rannaks jaotamise skeem:

Rannik

Eesti rannatüübid saab jaotada materjali järgi ja kuju järgi. Meie rannajoon on väga liigestatud, palju on saari, laide ja lahtesid, poolsaari.

Eesti kaart

Meil on settekivimid, mida lainetus kulutab ja kuhjab, rannik muudab kuju. Samuti taandub meri pärast jääaegse maakerke tõttu Loode-Eestis  0,5 kuni 3,5 mm aastas Hiiumaal.

Järsakrandades paljanduvad aluspõhja settekivimid, millesse on vesi ja lainetus kujundanud kõrged püstloodis pangad, nt Rannamõisa, Ontika, Muuksi, Saaremaal Panga pank. Kvaternaari setetesse on tekkinud astangud, mis enamasti on rusukaldega varjatud, nt Purtse Hiiemäe astang.

29909cb5e1

Lauskrandadel esineb nii kulutus- kui kuhjetekkelisi rannikutüüpe. Paerand esineb Vilsandil, moreenrand on tavalisem, esineb palju rändrahne (Käsmu).

Inimtekkeline sadamakai jt betoonrajatised alluvad samuti kulutusele. Kuhjelised on liiva-, mölli- ja kliburannad.Möllirand on tuulealune lauge savika settega ja viljaka mudaga paik roostiku kasvamiseks.

Läänemere maade Rootsi ja Soome rannad on kaljused, skäärrannik on tekkinud kristalsetest eelkambriumi kivimitest kulutuse tulemusena.

Skäärrannik Ahvenamaal

Skäärrannik Ahvenamaal

Kuhjerandu on peamiselt jõgede suuetes ja lubjakivipanku leidub Gotlandil ja Ölandil.

Lubjakivipank

Lubjakivipank

Lätis ja Leedus on kuhjeline sirge rannik liivarandadega.

Liivarannad

Liivarannad

 

Läänemere areng

Läänemere nõgu on korduvalt olnud täidetud jäämassiga, mis surus maakoort allapoole. Liustike sulades kuhjusid setted ja tekkisid mageveekogud. Maakoor hakkas kerkima, algul kiiresti, siis järjest aeglasemalt. Läänemere arengu keerukust näitavad sisemaal asuvad luited ja kunagised rannamoodustised. Läänemere areng jaotatakse 5 etappi: Balti jääpaisjärv umbes 12 000 – 10 300 aastat tagasi, Joldiameri umbes 10 300 – 9300, Antsülusjärv umbes 9300 – 8000, Litoriinameri umbes 8000 – 4000, Limneameri umbes 4000 – …

Limneameri, ehk praegune staadium:

xlimnea.jpg.pagespeed.ic.4avZhqz5HM