LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks.
Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand on:
Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on liikumisvõrrandiks lineaarvõrrand – vabamuutuja (t) on võrrandis astmes +1 – järelikult on ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikuks sirgjoon.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Häälikute pikkused
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. U-täht
Kirjalik lahutamine
Õpime tähti. M-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Graafiku ordinaattelje (x-telje) lõikepunkt tähistab tavaliselt (eeldusel, et koordinaattelgede lõikepunktis on nii aeg kui ruumikoordinaat võrdsed nulliga) keha algasukohta.
Kui liikumisgraafik on horisontaalne sirge (joon A), siis keha seisab paigal.
Kui liikumisgraafik on tõusev sirge (joon B), siis liigub keha valitud telje suunaliselt. Tavaliselt valitakse telje suunaks vaatleja vaatesuund, joonisel kujutatakse positiivse suunana tavaliselt suunda vasakult paremale.
Kui liikumisgraafik on langev sirge (joon C), siis liigub keha valitud teljele vastassuunaliselt. Seega liigub taolise graafikuga kujutatud keha vaatesuunale vastassuunas, joonisel kujutatakse „negatiivses suunas“ liikuvat keha liikumas paremalt vasakule.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
