LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST
Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Kirjalik lahutamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Harjuta eesti keelt A2-B1
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:
Kiirusvektori koordinaadid vx ja vy näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.
Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t2-t1 (t2 – vaatluse lõpphetk, t1 – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke kaudu:
kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt sooritatud nihe.
Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na