Linnastumisega kaasnevad probleemid

Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne.

Probleemid arenenud riikides. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Ühiskonna arengu erinevatel etappidel on neil probleemidel ka erinev mõju. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenud riikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist.

Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania.

Slumm Sao Paulo kesklinna ääres

Slumm Sao Paulo kesklinna ääres

Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enam maad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veerežiimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne.

Taevas erinevates asula tüüpides:

bortle-feat

Taevas maa-asulas (üleval) ja linna-asulas (all):

Light_pollution_country_versus_city

Mexico linnas elab kokku 18 miljonit inimest, neist 5 milj ilma kraaniveeta ja 4 milj ilma kanalisatsioonita. Linnad kulutavad tohutult elektrit, gaasi valgustuseks, kütteks või siis hoopis jahutamiseks.

See artikkel on retsenseerimata.