Liustikud pinnavormide kujundajatena
Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib surve alumistele kihtidele.
Jäätunud alad laienevad, sest jää hakkab liikuma maapinna kalde tõttu.
Liustik ongi justkui jäätunud jõgi, mis tekkekohast eemale voolab, keelepoolsest osast sulab ja jõe moodustab või merre jääpanku tekitab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpime tähti. L-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. N-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. KURBUS
Õpime tähti. Ä-täht.
Ruutvõrrand
Ruumilised kujundid
Liitmine 20 piires
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpime tähti. E-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Mandri- ja mägiliustikud on pinnamoe kujundajad igijää ja igilume aladel. Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid. Tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud.
Liustiku kujundatud pinnavormid:
Fennoskandias on mandriliustikud kulutanud mäeharjad ja kujundanud loode-kagusuunalised kaljuvoored ning järvedega täitnud nõod. Rannikulähedases meres on palju kaljusaari ehk skääre, nt Turu ja Stockholmi ümbruses.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!