Maailmamere koosnemine ookeanidest ja meredest
Millisteks veteväljadeks jaotatakse maailmameri? Ookeani nimetus: okeanos tähendab kreeka keeles jõgi (suur ja soolane).
Maakera paistab kosmosest sinisena, sest vesi moodustab planeedi pinnast ~71%. Maismaad mööda ei saa ümbermaailmareisi korraldada, aga ookeane mööda küll.
Ookeanide piirideks on saarte ja mandrite rannikud. Ookeanide osad on lahed ja mered. Suurimad lahed on Mehhiko ja Bengali. Suured järved ja lahed nimetatakse ka meredeks, nt Araabia ja Kollane, Kaspia ja Araali (järv). Ookeane ja meresid ühendavad väinad, nt Beringi, Bosporus. Ookeanid suuruse, st veemahu järjekorras: Vaikne, Atlandi, India ookean, Lõuna-Jäämeri ja Põhja-Jäämeri.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. J-täht
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. K-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. P-täht
Mille poolest mered erinevad? Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks.
Sisemeri – Must meri on ümbritsetud maismaaga, ookeaniga on ühendus kitsa väina (Bosporus) kaudu. Sisemere näide: Must_meri.
Ääremeri – Kariibi meri on osaliselt maismaaga, saartega piiratud. Ääremere näide: Kariibi_meri.
Saartevaheline meri, nt Sulu meri, Banda meri. Saartevahelise mere näide: Banda_meri.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!