Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevad biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja ka meriahvena varud.

Tea mida süüa:

Kalaliikide biomassi vähenemine ei tulene ainult intensiivsest püügist või nn ülepüügist, vaid ka mere saastumisest.

Kalastiku biomassi vähenemine (1995 – 2004)

Maailmameri on haavatav naftatootmise tõttu, kui puutornide platvormidel juhtub õnnetusi, siis lekib pikka aega vette naftat, mis ohustab nii pinnakihi kui põhjaelustikku.

Seetõttu on naftatankeritel nõutavad topeltpõhjad, et vältida merereostust karile sattumise korral.

Maailmamerre satub suurte jõgede kaudu ka kaugel sisemaal tekitatud olmeprügi ja tööstuslik reovesi.

Praeguseks on Vaikses ookeanis tekkinud 5 nn plastik-prügisaart: Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika. Vaata ka videot. Suurtes kogustes on maailmamerre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need on küll kaasaegsetele teadmistele vastavalt lekkekindlates konteinerites, kui soolase merevee mõjul võivad kunagi tulevikus ikkagi lekkima hakata. Suur merereostus tekkis Jaapanis Fukushima tuumajaama avarii tõttu, mis mõjutab siiani suuri merealasid kogu maailmas. (Fukushima radiation set to hit the U.S by 2014)