Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus.
Ristates kahte homosügootset isendit on esimene järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused).
Mendeli teine seadus ehk lahknemisseadus.
Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1).
Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimise puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant. Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnus.
Intermediaalse tunnuse lahknemine fenotüübis
Mendeli kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus.
Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.
