Kui vaadata maakera kaugemalt, gloobusena, siis saame meid ümbritseva jagada tehis- ja looduskeskkonnaks. Looduskeskkonna saame jaotada eluta ja elusaks. Geograafia uurib seda, kuidas inimene mõjutab looduskeskkonda ja kirjeldab toimunud ja toimuvaid muutusi.
Varem mõjutas loodus inimkonna arengut, praegu peab inimene vastutustundlikult elama oma elu, et meie keskkond säiliks ka tulevastele põlvedele.
Geograafia huviobjektiks on kogu maakera pind ja sisemus. Uurimistööde tulemusena koostatakse väga erinevaid kaarte, atlaseid ja andmebaase.
Maailmajaod:
Lisaks uuritakse erinevate maakera piirkondade inimeste tegevusi ja seoseid maastikega. Loodust uuriv geograafiateaduse osa on loodusgeograafia ja inimestega tegeleb inimgeograafia.
Google Maps:
Google Mapsi abiga saab vaadata erineva ulatusega alasid ja otsida väga täpseid aadresse. Paremalt ülamenüüst saab vaadata kas satelliidipilte või liiklusskeeme linnades.
Traditsioonilised uurimismeetodid on ilmavaatlused, maastikul toimuvad mõõtmised, inimeste küsitlused. Moodne tehnoloogia teeb nn kaugseiret satelliitide jt täppismõõteriistade abil. Võimsates arvutites on suured andmebaasid, mille abil saab korrigeerida maakaarte.
Maakera jaotatakse maailmajagudeks, mandriteks ja ookeanideks.
Mandreid on kuus: Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Euraasia, Austraalia ja Antarktis.
Mandrid
Ookeane on viis: Vaikne, Atlandi, India, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri.
Maailmajaod on kokkuleppelised ja neid piiritletakse inimasustuse ja kultuuriloo alusel. Maailmajaod on järgmised: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia koos Okeaaniaga ning Antrktika.
