Muutused majanduse struktuuris ja tööhõives

10. klass > Geograafia > 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus

Kõigi maailma riikide majandusi ja nende omavahelisi seoseid maailmaturul nimetatakse maailmamajanduseks. Majanduse arengu analüüsis kasutatakse üldisi rahalisi näitajaid – RKT ja SKT. Rahvamajanduse kogutulu (RKT) on viimsel ajal rohkem kasutatud näitaja. Pikemaajaliste muutuste analüüsil (ÜRO inimarengu aruanded) kasutatakse sisemajanduse kogutoodangut (SKT). Arvutused tehakse dollarites, kuid on läbi kaalutud kohaliku valuuta ostujõuga (PPP). Nii saame teada, kas kohalikud kaubad ja teenused on USA-ga võrreldes odavamad või kallimad.

SKT maailmas 1995

SKT maailmas 2012

Hiinas ja Indias on kaubad-teenused väga odavad. Prantsusmaal on inimarengu indeks väga kõrge ja kaubad kallimad kui USA-s. Sotsiaalset ja majanduslikku arengut saab uurida tööhõive näitajate abil.

Riikide järjestused SKT järgi

Maailma majanduskeskused

Pärast NSVL lagunemist 1990.a. kujunes uus polaarsus rahvusvahelistes suhetes, kujunes unipolaarsus ja maailmamajanduse veduriks sai USA. Praeguseks on kannule jõudnud Hiina, alates 1980.a. on seal olnud majanduskasv igal aastal 10%. Seal paikneb ka neljandik maakera tööjõust, seega võib Hiina 2020.aastaks mööduda majanduses USA-st.

Majandussektorid

Riikide majanduse struktuur jaotatakse 3 sektoriks:

  • Primaarne (põllumajandus, metsandus, kalandus)
  • Sekundaarne (mäetööstus, ehitus, töötlev tööstus)
  • Tertsiaarne (teenindus)

Primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektori osatähtsus maailmas 2006

Hiljem on hakatud eristama ka kvaternaarsektorit, side, informaatika, haridus, teadus jne. sektoreid iseloomustatakse tööhõive osatähtsuse abil. Primaarsektor on maailmamajanduses töötajate arvu alusel 36% suurune, SKT alusel aga 6%. See näitab, et põllumajanduses on odav töö ja odav tööjõud.

Majanduslikult enam arenenud riikides väheneb esma- ja teisese sektori osakaal, suureneb aga kolmanda sektori tähtsus. Majanduslikult vähem arenenud riikides on suur esma- ja teisese sektori osakaal, kolmanda sektori tähtsus on aga väga väike.

Tööhõive

Majanduslikult aktiivne rahvastik on inimesed vanuses 15-64 aastat, mis koosneb hõivatutest ja töötutest inimestest. 2011.a. oli tööealisi 3,26 miljardit ehk 47% maakera elanikest. Tööhõive analüüsil kasutatakse tööpuuduse näitajat, maailmas oli see keskmiselt 9,1% ja Euroopa Liidus 8,3%.

Globaalsed tööpuuduse näitajad:

global-unemployment-trends-and-projections-2008-to-2013

Euroopa tööpuuduse näitajad 2013 august:

euro-unemployment-1024x1024

Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas on tööpuudus üle 20%, nt Zimbabwes koguni 80%. Vähem arenenud riikides tuleb suurem tööpuudus registreerimata lapstööjõu sagedasest kasutamisest:

vcIQQ5W

Maailmas tervikuna on enam töötuid noorte hulgas (vanus 15-24) kuni 37%. Kokku oli 2012.a. 73,8 miljonit töötut noort.

Noorte töötuse protsent Euroopas ja igas riigis eraldi välja toodult 2013:

chartoftheday_1524_Youth_Unemployment_Still_Unrelenting_in_Europe_b

Majanduslikult enam arenenud riikides on noorte hulgas töötust vähem, va Kreeka ja Hispaania, kus pooled noored on tööta. Vähem arenenud riikides on tööpuudus suur demograafilise plahvatuse tõttu.

Tööpuudus kaardil 2011:

unemp

Maailmas pööratakse tähelepanu ka naiste tööhõivele, see on tööealiste kohta 51%, kusjuures meestest on hõivatuid 77%. Vähem on naised hõivatud islamiriikides ja vähem arenenud riikides.

Naiste tööhõive kaart:

women-labor-force-participation1

Teeninduse ja infotehnoloogia arenguga tekib rohkem töökohti, mis sobivad naistele, tekib kaugtöö võimalus, töökohad nõuavad vähem füüsilist tööd. Rahvusvahelise vaesuse alampiir on 1,25 dollarit päevas.

Kaardil on % rahvastikust, kes elab vaesuses (1,25 dollarit päevas) 2009:

unemployment-common

Maakeral on iga kolmas tööealine inimene, kas töötu või elab vaesuses.

Tööhõive ja selle struktuuri muutumise tunnused on järgmised:

  1. Hõivatute arvu vähenemine primaar- ja sekundaarsektoris, tehnoloogiate areng
  2. Suurem vajadus oskustööjõu järele, harituse tähtsuse tõus
  3. kvaternaarsektori kujunemine, teaduse ja infotehnoloogia areng
  4. suurenev naiste kaasamine majanduses